AJALUGU

MEIE KOOLI AJALUGU

Oli aasta 1989. Vabaduse värskes tuules alustas Aruküla mõisas tööd Kunstide kool “Pääsulind”. Kooli tuli teade waldorfpedagoogika kursusest, mida viivad poole aasta jooksul läbi Tampere Waldorfgümnaasiumi õpetajad. Osalesid ka “Pääsulinnu” õpetajad. Kursuste mõju oli nii tugev, et pärast nende lõppemist alustas Eestimaal tööd neli waldorfkooli. Oli suur soov ka Arukülla luua waldorfpedagoogikal põhinev kool. Mervet Komp, klaveriõpetaja, läks Saksamaale kahe aastastele waldorfkoolide õpetajate kursustele, et 1992. aastal alustada Arukülas I klassiga. Mõisas alustas samal ajal tööd väikeste laste ring õpetaja Virge Sander´i (Toropov) juhendamisel.

Märtsis 1992 tulid kokku kümne sügisel I klassi mineva lapse vanemad ja loodud sai Aruküla Vabakooli Selts. Õpetaja Maia-Reta Trampärk tegeles I klassi ettevalmistustöödega: laste vastuvõtmisega, lastevanemate juhendamisega klassiruumi ettevalmistamisega, vaiba heegeldamise juhendamisega jne. Inglise keele õpetajaks tuli Ene Taras ja käsitöö-folklooriõpetajaks Reet Hänikene. 31. augustil 1992. aastal saatis Saksamaal õppiv õpetaja Mervet Kompt teate, et abiellub ja ei tulegi Saksamaalt enam tagasi! Lapsed olid aga vastu võetud ja I klassiga alustamiseks kõik valmis ning nii saigi õpetaja Maia-Reta Trampärk´ist meie kooli esimene I klassi õpetaja. Esimesed õpilased olid Kairi Hänikene, Katre Kelk, Anna Karula, Stiven Müürissepp, Reino Juhanson, Madis Rebane, Mihkel Viirsalu, Kristjan Kallaste, Kristina Kallaste, Mart Saarem.

WALDORFKOOLIDE AJALUGU

Selle jaoks, kes tahab olla kasvataja, peab iga arenev inimolevus olema looduse mõistatus, mis ootab lahendamist.” (Rudolf Steiner)

Waldorfpedagoogika on Rudolf Steineri (1861–1925) välja töötatud õpetamis- ja kasvatusmeetod, mis põhineb antroposoofilisel inimeseõpetusel, laiemas mõttes antroposoofilisel vaimuteadusel. Waldorfpedagoogika eesmärk on võimaldada lapse ainuomase individuaalsuse vaba avaldumist ja arengut.

Esimene waldorfkool rajati 1919. a Rudolf Steineri ja Emil Molti (1876–1936) ühisel ettevõtmisel. Emil Molt oli tollase Waldorf-Astoria sigaretivabriku direktor ja omanik, kes soovis luua kooli oma töötajate lastele. Kool saigi nime – Stuttgarti Vaba Waldorfkool – vabriku järgi.  Kooli rajamise juures ja üheks esimeseks õpetajaks oli  Pärnus sündinud mees Herbert Hahn (1890 – 1970).

Kooli asutamisele eelnesid Rudolf Steineri peetud loengud inimeseõpetuse, metoodilis-didaktiliste ja muude pedagoogiliste küsimuste alal. Hiljem järgnesid täiendavad loengud Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Hollandis ja Inglismaal. Steiner nõustas ja koolitas uue kooli õpetajaskonda kuni oma elu lõpuni 1925. a.

Waldorfkoolis hakati rakendama tolle aja kohta väga uuenduslikke põhimõtteid, nagu laste koosõpetamine sõltumata nende sotsiaalsest päritolust, andekusest ja tulevasest erialavalikust; segaklassid, istumajätmise vältimine, numbrilise hindamise asendamine iseloomustusega, käsitöö ja kunsti suurem osakaal, epohhiõpe, loovust arendav kujundlik õpetamisviis jpm, millest paljud on muutunud tänapäeval üldlevinud pedagoogika lahutamatuks osaks. Waldorfkooli eripära oli ja on ka kooli ja lastevanemate ning lastevanemate omavaheline tihedam suhtlus ja koostöö.

Järgnevatel aastatel rajati uusi waldorfkoole nii Saksamaal kui mujal riikides, 1928. aastal tegutsesid waldorfkoolid Baselis, Budapestis, Londonis, Lissabonis ja New Yorkis. Natsionaalsotsialistlik aeg Saksamaal tõi kaasa waldorfkoolide järk-järgulise sulgemise, Teise Maailmasõja järel avati Saksamaal koolid uuesti. 1970. aastatel kasvas waldorfkoolide arv nii Saksamaal kui mujal hüppeliselt, alates 1990. aastatest hakati waldorfkoole rajama ka Ida-Euroopas. Kogu maailmas oli 2018 aastal 1092 waldorfkooli 64 riigis ja  1857 waldorflasteaeda  73 riigis.

Waldorfkoolide  ja waldorflasteadade, waldorfkoolide-  ja lasteaedade ühingute, waldorfkoolide õpetajate ja koolitusorganisatsioonide nimekirja uuendatakse  igal aastal.

EESTI WALDORFKOOLIDE AJALUGU

1988. aasta sügisel taasasutati Eesti Antroposoofiline Selts (EAS), mille üheks eesmärgiks sai ka avalike loengute korraldamine. 1989. aasta kevad-talvel tuli EAS-i kutsel Tallinna Pedagoogikaülikooli täiendkoolituse raames loengusarja pidama Freddy Heimsch – Soomes tegutsev ravipedagoog, Lahti Steinerkooli üks asutajatest. Enne Eesti iseseisvumist oli tema esimene, kes pidas siin avaliku loengutsükli lapse arenguetappide ja waldorfpedagoogika põhialustest.

1989. a suvel korraldas EAS Tallinna Vanalinna Muusikamajas ja Pedagoogikaülikooli aulas õpetajatele ja tudengitele kohtumise pr Margaret Meyercort´iga, staažika waldorfpedagoogiga Inglismaalt. Huvi oli suur, loengud läksid täismajale. Pärast loenguid toimusid aktiivsed arutelud.

Aeg uue kooli tekkimiseks oli küps. Oli hulk lapsevanemaid, kes olid avatud uuele. Tartus lõid suurpered isegi Tartu Pereliidu, eesmärgiga teadvustada ühiskonnale, et lapsed ei takista täiskasvanute elu, vaid vastupidi – meie lapsed panevad meid olukorda, kus me hindame ümber ajalisi ja ajatuid väärtusi, kasvatades eelkõige iseennast ja luues parima võimaliku keskkonna nende kasvamiseks. Waldorfkoolid sündisid lastevanemate initsiatiivist.

Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Põlvas algasid ettevalmistused waldorfpedagoogikal põhineva kooli rajamiseks. Vaja oli leida ruumid, õpetajad. Lapsevanemad moodustasid asjaajamise hõlbustamiseks seltsid, mille ülesandeks sai kooli loomine, waldorfpedagoogika põhimõtete tutvustamine.

1. septembril 1990 alustas õppetööd 3 waldorfkooli: Tartus, Põlva vallas Rosma külas ja Tallinnas Nõmmel. 1991 alustas waldorfkool Rakveres, 1992 Arukülas ning 1993 Viljandis. Tänaseks on waldorfkoolina tegevuse lõpetanud Tallinnas (Nõmmel)  ja Rakveres alustanud koolid, mis 1990. aastate lõpust jätkasid riiklikku õppekava järgivate erakoolidena.

2001. aastast on Tallinnas taas waldorfkool, Tallinna Vaba Waldorfkool (Pelgulinnas).  7 aastat hiljem 2008. a avas 1. klassi Erakool Läte, mis alates 2016. aastast on Waldorfkool Läte. Rakvere Waldorfkool  alustas 2011 sügisel nime all Rakvere Vanalinna Kool. 2013 sügisel  alustas Herbert Hahni kool, mis alates 2017. aastast on  Pärnu Waldorfkool.

Eestis tegutseb  2 erivajadustega õpilaste waldorfkooli. Tartu Maarja Kool, mis on ainuke  munitsipaalomandis waldorfkool, alustas tegevust 1994. a. Hilariuse kool alustas 2005. aastal.

2018/2019. õppeaastal  õpib Eesti waldorfkoolides 1 402 õpilast:  põhikoolis on 1163,  gümnaasiumis 127 ja  koduõppel on 112 õpilast.

Juba enne taasiseseisvumist oli Eestis võimalik tutvuda uute pedagoogikate ja erinevate haridussuundadega. 1988 a. tõid soome waldorfõpetajad oma teadmisi ja kogemusi Tallinnasse. Nende koolituste impulss oli nii tugev, et õpetajad-lapsevanemad alustasid uute lasteaedadega ja 1991-1992.a rajati 5 waldorfkooli. Aruküla Vaba Waldorfkool tegutseb Aruküla mõisas alates 1992.a. Entusiastlikud lapsevanemad rajasid mängurühmast oma jõududega waldorflasteaia endisesse kooli sööklasse. Lapsed kasvasid suuremaks ja vajasid kooli. Kooliruumid leidsid endale koha mõisahoones. Iga aasta lisandus koolile uus klass ja nii kasvaski välja 9-klassiline põhikool.
Waldorfkool on terviklik kool 1.-12. klassini. 2010 a. ehitasime koolile ka ülaastme- gümnaasiumi, mis leidis endale kodu Tallinna Vaba Waldorfkoolis. Waldorfkool oli üks väheseid alternatiive tavakoolile. Õpetajad pidid palju pingutama, et lisaks igapäevasele tööle õppida waldorfpedagoogikat, tegeleda algusaastatel ka kooli majandamisega, õppekavaga ja riigi seadusandlusega.